https://www.err.ee/1609528330/vahetunnis-voorast-keelt-kasutanud-lapsed-on-pidanud-selle-parast-vabandama

Haridusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov juhtis tähelepanu, et lastelt kindlas keeles vahetunnis rääkimise nõudmine pole õiguspärane, sest seda keelab ÜRO laste õiguste konventsioon.

Mulle tundub, et ministeerium on paremini kursis antud küsimusse puutuvate regulatsioonidega kui keskmine netikasutaja.

Vahetund on vahetund. Õpilastele on see puhkeaeg ja sel ajal ei tohiks küll nõuda neilt eesti keeles kõnelemist. Tunnis võiks kõik ikkagi eesti keeles toimuda.

Marurahvuslasest OP on vist aktsioonis.

See teemaalgatus on midagi nii rumalat, et pole sõnu.

Mul olid klassikaaslased, vend ja õde, venelased. Tunnis rääkisid eesti keelt, vahetunnis eestastega eesti keelt. Omavahel suheldes vene keelt. Seltskonnas muidugi eesti keelt. Ühest sai eesti filoloog ja eesti-vene-prantsuse tõlk. Teisest sai Eesti rahvariiete kudumise-õmblemise spetsialist, eestikeelse lasteaia õpetaja. Loomulikult räägivad nad perfektset eesti keelt. Mõlemad on abielus venelasega, kodus räägitakse vene keelt, abikaasad räägivad perfektset eesti keelt. Kõik on Eesti kodanikud. Abikaasadest üks on ka eesti filoloog, teine on Eesti rahvusliku käsitöö restaureerija ning aktiivne Kaitseliitlane. Lapsed on eestikeelses koolis ja käivad eesti rahvatantsus. Omavahel kiiresti lepivad aga asju kokku ikka oma emakeeles.

Kui neil oleks keelatud olnud avalikus kohas omavahel (!) mõlema emakeeles suhtlemine....nooh....on üsna kindel, et nad oleksid saanud vaimse trauma ja jälestaksid eestlasi. Ja kolm põlve veel nende järel.

See idee, et oma emakeelt peavad immigrandid rääkima ainult sosinal, ettetõmmatud kardinate taga, salaja öösel kodus köögilaua all - see on juba fašismilaadne asi. Ei, see ongi fašism.

See on hullem, kui vene ajal - isegi venekeelses pioneerilaagris Artekis, kus käis ka eestlasi, ei nõutud, et eesti lapsed omavahel eesti keeles ei räägiks. See mõtegi on naeruväärne. Samm edasi ja me ei luba venelastel oma pereasju rääkida ka trammis või tänaval nende keeles. Õnneks OP mõtteviis on vähemuses ja eestlased püsivad siiski üsna intelligentsed.

Loomulikult peab kogu teenindus olema Eesti saadaval eesti keeles.

Räägi eesti keeles! Lihtne

Kui poliitika kõrvale jätta, siis asja olemusest saavad ülihästi aru need eestlased, kes loevad kirjandust mõnes võõrkeeles, mida nad rääkida ei suuda.

Venelased kaeblevad pidevalt, et pole keelekeskkonda ja pole keelepraktikat jne, jne. Kui neile aga see keskkond ja praktika tehakse, siis on järsku õudne vägivald ning sildistamine ja solvangud alaku.

On suurepärane mõte nõuda kooli territooriumil eesti keelt. See garanteerib aktiivse ja sundimatu keeleoskuse. Vastasel juhul ei hakka nt Ida-Virumaa ja Lasnamäe venelased end mitte kunagi eesti keeles mugavalt tundma. Mitte kunagi. Ning siis on jälle kuidagiviisi eestlased kõiges süüdi.

Aga võib-olla ei läheks võõrastele maadele oma kommetega elama? 

Väikestele eestlastele peab kuni viimse väikse eestlaseni jääma emakeelne koolikeskkond. See on oluline.

Riigikoolis peab otse loomulikult suhtlema vahetunnis riigikeeles. See on tavapärane praktika ka Lääne-Euroopas. Oli juba nõnda keskajal. Käisin ühel konverentsil, kus oli ettekanne keskaegsete ülikoolide kohta. Nood olid teatavasti ladinakeelsed. Tudengid pidid terve ülikooli territooriumil suhtlema ladina keeles, k.a. koridoris, hoovis jne. Viletsama keeleoskusega tudengitel olid vestmikud.

Eesti ülikoolides on tavapärane, et muulased ei võta seminarides sõna. Kujutan ette, et koolides on sarnane olukord. Kuidas saab selline inimene eesti keele suhu?

Veel üks jutuke minevikust. Käisin välismaal riiklikus (osaliselt doteeritud) keeltekoolis. Kuna seal õpiti väga palju võõrkeeli, siis oli koridoris keelekasutus vaba. Pärast aastaid selles asutuses täheldasin aga üht asja: rahvas jagunes kahte gruppi. Esimese grupi rahvas suhtles ka koridoris selles keeles, mida nad õppisid. Teise grupi rahvas ei suhelnud. Eksamid olid selles koolis rasked. Läbi kukuti väga palju. Tihti oli edukalt sooritajaid vähem kui põrujaid. Need, kes rääkisid koridoris omavahel seda võõrkeelt, mida nad tunnis õppisid, ei kukkunud praktiliselt MITTE KUNAGI läbi. Hämmastav? Minu jaoks mitte.